Mootorratturitega juhtunud õnnetusi põhjustab valesti valitud kiirus
Statistika näitab, et enim liiklusõnnetusi juhtub just kevad- ja sügisperioodil, mil liikluses osaleb rohkem erinevaid liiklusvahendid. Ekspertide sõnul mängib siin suurt rolli üksteisega mitte arvestamine ning valesti valitud kiirus.
Transpordiameti liiklusõnnetuste statistika näitab, et viimasel neljal aastal on liiklusõnnetuste arv olnud pigem kasvavas trendis - kui 2020. aastal oli liiklusõnnetusi 1406, siis 2023. aastal juba 1725. Ka mootorratturite osalusel juhtunud õnnetusi on selles numbris omajagu. Näiteks 2023. aastal oli vigastanutega juhtunud õnnetusi 113, nendest seitse inimest kaotas oma elu. Enim liiklusõnnetusi juhtub just kevad- ja suvekuudel Harjumaal.
Kuigi liikluses peab tähelepanelik olema igaüks, siis paratamatult mootorratturite lisandumisega sõiduteele muutub ka liiklus mitmekülgsemaks ning üksteisega peab jälle arvestama hakkama. Kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juhi Raido Kirsiste juhib tähelepanu, et talvel unustatud sõiduoskus, valesti valitud kiirus ning ilmastikuolude eiramine võib tuua kaasa raske liiklusõnnetuse. “Peamised kindlustusjuhtumid seisnevad mootorratturite ohtlikes manöövrites, mida tehakse peamiselt sõiduradade vahel. Samuti tekib kindlustusjuhtumeid seetõttu, et sõidukit ei suudeta kontrollida, mistõttu võidakse sõita vastassuunavööndisse, kukkuda ümber või põrgata vastu kõnniteed. Kindlustusstatistikast näeme, et enim satuvad õnnetustesse just 30-39aastased.”
Seda kinnitab ka European Road Safety Observatory, et sarnaselt Eestile on Euroopas mootorrattaga õnnetusse sattunud inimeste keskmine vanus 26 –44 eluaastat ning kõige rohkem satutakse õnnetustesse juulist septembrini just laupäeval ja pühapäeval.
Mootorratas on väiksem kui auto ning seetõttu on seda raskem näha, mistõttu võib tekkida kokkupõrkeoht. Seega on vaja ettevaatlik ja tähelepanelik olla nii mootorratturil kui ka autojuhil.
Peale sõiduoskuste mängib liikluses rolli ilm. “Õnnetused on eriti tõsised siis, kui sajab vihma ja teekate muutub väga libedaks," lisas Kirsiste.
Mootorratturitele meeldib kiirus
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusvaldkonna külalislektor Tarmo Vanamõisa sõnul meeldib mootorratturitele kiirus, sest sõitmine on pigem meelelahutus. “Transpordiamet tõi oma 2023. aasta liiklusõnnetuste aasta kokkuvõttes välja, et kõigi mootorratturitega juhtunud ühesõiduki õnnetuste põhjuseks oli kiirus. Kiirusega kaasneb vabaduse tunne ja see panebki riskima, mis liikluse kontekstis ei ole hea. Mootorratturiõpe annab ja võib parandada sõiduoskusi, aga samas võib põhjustada ka riskeerivat käitumist, kus omandatud oskusi kasutatakse mitte turvaliseks, vaid kiiremini sõitmiseks, aga siin ei saa üldistada ja üksikjuhtumeid ei tohi võtta kui tavapärast käitumist.”
Teisalt ei oska autojuhid kohe kevadel (mõnedel juhtudel aasta läbi) mootorratturitega liikluses arvestada, sest mootorratta puhul on tegemist väiksema sõidukiga, mida on raskem märgata. Samuti on mootorratta suuruse tõttu keerulisem aru saada nende kiirusest ja hinnata vahemaad.
“Kindlasti on oluline, et enne hooaja algust tuleb oma sõiduoskus uuesti üle hinnata ja enne liiklusesse minekut talvel rooste läinud sõiduoskused üles turgutada. Alustada tuleb aeglaselt ja mõistlikult ning anda endale aega ratta ja teega kohanemiseks. Ära ei tohi unustada ka sõiduvahend põhjalikult üle kontrollida,” tuletab Vanamõisa meelde.
Liiklusvaldkonna eksperdi Vanamõisa sõnul on mootorratturite turvavarustus ajas paremuse poole liikunud. “Viimastel aastatel on liiklusohutuse ja nähtavuse seisukohalt läinud positiivsemaks see, et mootorratturid ei kanna enam ainult tumedaid riideid, mis tegi nende märkamise samuti raskemaks. Rohkem kasutatakse turvavarustust ja lühikeste pükste ja plätudega sõitvad ratturid on täna pigem haruldus, aga neid ikka leidub. Ainult kiiver õnnetusse sattumise korral ei aita, vaja on ka turvavarustust.”