Nõuandeid üüripinna kindlustamiseks jagab Gjensidige kodukindlustuse toote- ja riskijuht Iris Tomingas: millist kaitset valida ja millele tuleb üüripinnal elades tähelepanu pöörata?
Teadmatus – kes vastutab?
Tihtilugu inimesed ei tea, mida saab üüripinnal elades kindlustada ja mida mitte ning kas nende elamispind on juba kindlustatud. Elukohta üürides on kindlustamine eriti oluline, sest kui juhtub õnnetus, tuleb tekkinud kahju korvata. “Kodus, kus torustik lekib, aken on katki või katusesse on pärast tormi tekkinud auk, ei ole ju võimalik elada,” ütleb Tomingas. Seetõttu on kindlasti oluline enne sisse kolimist lepingusse kirja panna, kummal poolel on kohustus kinnisvara kindlustada. “Kui omanik ei ole ise kinnisvara kindlustanud, saab seda teha ka üürnik. Kui kindlustuslepingu on sõlminud üürileandja, tuleb veenduda, kas leping hõlmab ka üürniku tekitatud kahju ja kes on kohustatud tasuma omavastutuse,” juhib ekspert tähelepanu.
Koduse vara kindlustamine
Lisaks elukohale saab kindlustada ka kodust vara: mööblit, tehnikat, elektroonikat, riideid, jalanõusid ja palju muud, mille omanikuks on üürnik. Koduse vara puhul kindlustatakse inimese vara tervikuna. See tähendab, et asjade omanik peab kokku arvutama oma vara väärtuse kogusumma, mis pannakse lepingusse. Lisaks saab kindlustada ka oma väärisesemeid, näiteks ehteid, juveele ja kasukaid. “Muretsema ei pea ka väljaspool kodu juhtuvate õnnetuste pärast, sest koduse vara kaitse laieneb kaasaskantavatele esemetele, nagu mobiiltelefon, fotoaparaat ja jalgratas,” toob Tomingas välja varakindlustuse eeliseid.
Naabrile tekitatud kahju korvamine
Ükskõik, kui hoolsad ja ettevaatlikud oleme, võib ikka ette tulla õnnetusi, mis omakorda tekitavad sageli kahju ka naabritele. Näiteks võib torustiku purunemisel valguda vesi ka alumisesse korterisse või sinu krundil murdunud puu kukkuda naabri hoovi, lõhkudes aia ja aiamööbli. “Selliste olukordade jaoks on olemas vastutuskindlustus, mis katab kolmandatele isikutele tekitatud kahjud,” selgitab Tomingas. Vastutuskindlustuse saab valida nii üürnik kui ka omanik, et kaitsta naabreid võimalike põhjustatud kahjude eest.
Mõtle paar sammu ette: lisakaitse
Ootamatu õnnetus võib kogu elamispinna pea peale keerata. Enamasti taastatakse õnnetuseelne olukord kiiresti, kuid remonttöödega võib minna ka oluliselt kauem, mistõttu võib kodus elamine muutuda suisa võimatuks. Elukoha taastamine häirib nii üürniku kui ka korteriomaniku elu ja tihti tuleb elamispinnalt välja kolida. Omanik kaotab igakuise sissetuleku ja üürnikul pole kusagil elada. “Korteriomanikud saavad end selliste olukordade vastu kindlustada, võttes üüritulu kaotuse lisakaitse. See tähendab, et kindlustus hüvitab igakuise saamata jäänud üüritulu. Korteriomanik saab omakorda seda hüvitist kasutada ka näiteks pikaaegse üürniku majutamiseks ajutisele asenduspinnale seniks, kuni kinnisvara on taastatud,” selgitab Tomingas erinevaid võimalusi.
Millist kindlustuskaitset valida?
„Meie jaoks ei ole vahet, kas kindlustatav kodu on üüritud või ostetud. Kodu on kodu ja igal juhul saab seda kindlustada,“ kinnitab Tomingas. “Kindlustuslahendusi on erinevaid. Valida saab üksikuid kaitseid, näiteks vaid tule ja torustiku lekke või kõige laiema koguriski kaitse, mis katab äkilised ja ettenägematud kahjud. “Mida laiem kaitse, seda kindlam on tunne. Soovi korral saab valida ühe kaitse, kuid nagu teame, õnnetus ei hüüa tulles ja seega võib kahju tekkida kõige vähem oodatud kohtades,” räägib Gjensidige tootejuht.
Kindlustuslepingu sõlmimisel on kõige aluseks ausus. Tuleb anda õiget infot kinnisvara seisukoha ja koduse vara väärtuse kohta. Iga kodu on erinev ja unikaalne ning seetõttu on ka kindlustuslahendused väga erinevad.