Gjensidige varakahjude kindlustuseksperdi Margo Kruusma hinnangul aitab tuleõnnetusi vähendada vaid inimeste teadlikkuse suurendamine.
«Võiksime ise osata erinevatele riskidele ja ohtudele suuremat tähelepanu pöörata, et tuleõnnetusi ära hoida ja teada, kuidas nende korral käituda,» selgitab Kruusma.
Endise päästetöötaja ja tulekahjude menetlejana toob ta välja tuleõnnetuste neli peamist põhjust ning annab nõu, kuidas ja milliste vahenditega kodu võimalike ohtude eest kaitsta.
Kõige enam tuleõnnetusi saab alguse lahtise tule hooletust ja valest kasutamisest. Tulekahju võib tekkida hooletust suitsetamisest toas või rõdul, laste mängimisest tulega, tuleohutuse eiramisest tuletöid tehes, järelevalveta jäetud küünlast, lõkkest, küttekoldest või grillimisel lendu läinud sädemest jms.
«Lahtise tule puhul tuleb ohutuse tagamisele erilist tähelepanu pöörata: tuld ei tohi jätta järelevalveta, eriti kui kodus on väikesed lapsed või koduloomad,» ütleb Kruusma. Ta soovitab pere nooremate liikmete käeulatusest ära panna kõik vähegi tuleohtlikud esemed, tuletikud ja välgumihklid. Lõket tehes või grillides tuleks aga kindlasti arvestada ette nähtud ohutu kaugusega hoonetest ja kergesti süttivatest materjalidest.
Igal aastal juhtub tuleõnnetusi, mille põhjuseks on elektriseadmete vale kasutamine. Näiteks on tulnud ette olukordi, kus soojuspumba töö jätkamiseks on elektrikilbi automaatkaitse asemele elektrijuhiks paigaldatud metallpuur. Inimesed kipuvad ka üle koormama koduseid pistikupesi ja pikendusjuhtmeid, ühendades sinna lubamatult palju tarbijaid.
Samuti peaks tähelepanu pöörama rullpikendusjuhtmetele, mis võivad kuumeneda, kui neid kasutada trumlile kerituna. «Siin saavad inimesed ise palju ära teha, järgides elektriseadmete õiget kasutamist,» kommenteerib Kruusma. Ta lisab, et kodust lahkudes võiks vooluvõrgust eemaldada elektriseadmed, mille pidev töötamine ei ole vajalik.
Näiteks soojapuhur võib järelevalveta jäädes kuumeneda või ootamatult kinni kiiluda, põhjustades tulekahju. Iseseisvalt töötavad seadmed, näiteks külmkapp ja veeboiler, tuleks hoida laitmatus tehnilises korras. Kindlasti peaks meeles pidama, et igal elektriseadmel on optimaalne kasutusiga, mille möödudes tuleks seade välja vahetada.
Kodu soetades tuleks kontrollida, kas majale on antud kasutusluba, ja veenduda, et kasutusel on ka projektile vastav kütteseade. «Selgitage välja maja küttekeha vanus ja kütteseadme võimsus, mille järgi saab arvutada, kui suure koormusega on lubatud kütta,» selgitab Kruusma.
Ülekütmine põhjustab talvel sageli tuleõnnetusi, kus ahju või kaminat köetakse järjest väga suure koguse puudega või kasutatakse küttekehale liiga tugeva kütteväärtusega kütet, näiteks puitbriketti.
«Liiga suur kuumus ei ole kütteseadmele hea. Liigne soojus võib üle kanduda hoone põlevmaterjalist konstruktsioonidele ning panna korstnas tahma ja pigi põlema,» hoiatab Kruusma. Selle ennetamiseks tuleks kutsuda korstnapühkija, kes kontrollib ja hooldab kütteseadet soovitatavalt kord aastas. Peale ülekütmise tuleb ette ka olukordi, kus põlevmaterjal, näiteks puud, on paigutatud kütteseadmele liiga lähedale ja tuld võtnud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tuha õigele hoiustamisele ja lasta sellel enne ämbrisse tõstmist piisavalt jahtuda. Tuhk tuleks kindlasti asetada kuumakindlasse kaanega anumasse ja viia majast ohutusse kaugusesse.
Tulekahju võib alguse saada ka vanast elektrisüsteemist, mille ühendused elektrikilbis, harutoosides ja pistikupesades on aja jooksul väsinud. Ohtlik on ka ise parandatud elektrisüsteem. Näiteks kohtab vanemates majades veel praegugi alumiiniumist ja vasest elektrijuhtmete tuleohtlikke ühendusi.
«Päevi näinud kinnisvara soetades oleks tark lasta üle kontrollida hoone või korteri elektrisüsteem ning paluda elektrikul välja vahetada kõik vanad elektrijuhtmed,» selgitab ekspert. Ohutuse tagamiseks võiks lasta elektrikul kord 10 aasta jooksul teha ka elektripaigaldiste tehnilist kontrolli.
