83% Eesti elanikest ütleb, et nende kõige väärtuslikum materiaalne vara on kodu. Selle kaitsmiseks on kodukindlustuse sõlminud 60% elanikest, mis tähendab, et peale kohustusliku liikluskindlustuse on tegemist kõige olulisema kindlustusliigiga. Millised on aga peamised kahjud ja millest kindlustuse valimisel lähtuda?
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk ütles, et enamjaolt kindlustavad Eesti inimesed koos maja karbiga ka koduse vara ja vastutuse teistele tekitatud kahju ees, aga tuleb ette juhtumeid, kus valitud hüvitiste limiidid ei ole väga hästi läbi mõeldud. „Näiteks koduse vara puhul valitakse tihti miinimumlimiit 10 000 eurot, aga kui hakata läbi mõtlema, mis väärtuses on kogu kodu sisustus, tehnika, garderoob ja võibolla ka väärisesemed, peaks limiit ulatuma 30–50 000 euroni, et õnnetuse korral saaks kindlustus kliendile taastada algse olukorra,“ sõnas Mürk.
Kindlustusmakse oleneb valitud kaitsetest ja limiitidest, aga hinna kujunemisel tuleb mängu ka näiteks maja vanus. „Kindlustusmakse suuruses kajastub, kas maja on viimase 40 aasta sees korrastatud, sh renoveeritud katus, elektri-, vee- ja küttesüsteem. Makse võib muutuda soodsamaks, kui hoones on tuletõrje ja valvesüsteem,“ ütles Mürk. Oma kodukindlustuse hinda on kõige mugavam kontrollida veebis. Endale kõige sobivama paketi saab valida siit: Kodukindlustuse Kalkulaator - Gjensidige - Norra Kvaliteediga Kaitse!
Kõige enam muret tekitavad veekahjud
Gjensidige varakahjude statistika järgi on just loodusjõudude poolt tekitatud veekahjud peamine varakahjude põhjustaja. 2020. aastal põhjustasid Gjensidige klientidele kõige enam kahjusid veeõnnetused, mis moodustasid 37% kõikidest kodukindlustuse kahjuavaldustest.
Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk tõdes, et tugev vihm paneb hoonete konstruktsiooni proovile. "Vihmaga seotud kahjud on enamasti sellised, kus vesi hakkab maja konstruktsioonist lekkima ja rikub näiteks seina või põranda. 2020. aasta veekahjude peamistest põhjustest moodustasid loodusjõudude poolt tekitatud veekahjud, näiteks katuse lekkimine või vee sissetungimine keldrisse koguni 28%," märkis ta.
Korterelamutes on väga sagedaseks kahjujuhtumiks naabritele tekitatud veekahjud, mis ulatuvad paarisajast kuni mitme tuhande euroni. Lisaks veekahjudele juhtub paraku ka tulekahjusid, mis näiteks hooletu suitsetamise tagajärjel rõdul või korteris on põhjustanud suuri kahjusid.
„Kortermajade puhul on vastutuskindlustus eriti oluline, sest ülemises korteris tekkinud veekahju enamjaolt mõjutab otseselt ka alumist/alumisi kortereid ning tulekahju mõjutab vastupidi just ülemisi naabreid. Selle jaoks, et kindlustus hüvitaks ka naaberkorteritele tekitatud kahju, on vaja vastutuskindlustust –. Vastutuskindlustuse lepingut sõlmides tuleb hoolikalt kaaluda, mis summas kindlustuskaitse võetakse, et õnnetuse korral sellest ka abi oleks.,“ ütles Mürk.
Mürk ütles, et selle aasta üks suuremaid naabrile põhjustatud kahjusid oli remonttööde käigus alumise naabri lagesid rikkunud juhtum, kus hüvitissumma oli üle 7000 euro. „Enne remonttöödega alustamist tuleb alati oma kindlustusseltsile sellest teada anda, et tööde ajal oleksid ka need riskid kaetud,“ soovitas Mürk.
Korteriühistu kindlustus abiks suuremate õnnetuste korral
Eraisiku kodukindlustuse kõrval on üldjuhul kortermajadel ka eraldi kindlustus suuremateks õnnetusteks. Näiteks Tartu gaasiplahvatuse tõttu kannatada saanud Jaama 77 kortermajal on kindlustatud nii hoone karp kui ka korterite siseviimistlus, mistõttu hüvitab Gjensidige kindlustus kõik vajaminevad remonttööd majas sees, kui ka näiteks maja taga kahjustada saanud mänguväljakul Kahju kogusumma on hinnatud 350 000 euroni.
Korteriühistu varakindlustuse puhul soovitavad eksperdid mõelda eelkõige oma kindlustusvajadusele. Osad ühistud soovivad kindlustada hoone koos korterite siseviimistlusega, teised kindlustavad hoone karbi koos kaasomandisse kuuluvaga, sealhulgas prügimajad (sh prügikonteinerid), tõkkepuud, piirdeaiad jne. Võimalik on korraga kindlustada nii siseviimistlus kui ka korteri kaasomand, et vältida ootamatuid kulusid.
„Kahjuks õnnetus ei hüüa tulles ning võib alguse saada pealtnäha täiesti süütust asjast. Seetõttu on väga tähtis, et vara- ja vastutuskindlustused oleksid olemas nii korteriühistul kui ka igal korteriomanikul,” toonitas Mürk.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Küsitlus viidi läbi 2021. aasta veebruaris.