Balti riikide inimeste sõiduharjumused on üpris sarnased, kuid erinevused seisnevad selles, milliste auto osade eest juhid kõige enam hoolt kannavad. Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuring näitab, et Leedu inimesed on auto seisukorra jälgimisel aktiivsemad kui lätlased ja eestlased. Näiteks pidurite kontrollimisel on leedukate ja eestlaste vahe autojuhtide seas lausa 15%.
Seevastu on aga eestlased sõiduki kütusekoguse näidiku kontrollimisel esirindel – oma auto puhul jälgivad enim just kütusenäidikut 83% autojuhtidest. Lätis teeb seda 75% autojuhtidest ja Leedus 72%. Uuringust tuleb ka välja, et Baltikumis hoolitsevad autojuhid kõige vähem akende ja peeglite eest.
„Kõik, kes on tee peal olles hirmuga viimaseid kütuse liitreid loendanud, ei soovi seda üldjuhul enam korrata. Sel suvel, kui inimesed reisivad rohkem auto kui lennukiga, on vaja kütusepaagi näitu sagedasemalt jälgida, et vältida teedel tekkivaid ebameeldivaid olukordi, mis on põhjustatud otsasaanud kütusest. Enamik inimesi, kes on teel hätta jäänud, helistavad abi saamiseks esmalt oma elukaaslasele või sugulastele ja kasko olemasolu korral Autoabi24 numbril,“ ütles Gjensidige kindlustusseltsi sõidukite kindlustuse toote- ja riskijuht Marko Privoi.
Statistika näitab, et Eesti autojuhtidest ainult kolmandik (32%) pöörab tähelepanu ka sõiduki õli tasemele, Leedus kontrollib regulaarselt õli taset kõige enam autojuhte (58%) ning Lätis 47% autojuhtidest.
„Sõiduki mootori õlitaset võiks regulaarselt kontrollida nagu soovitab ka tehase kasutusjuhend. Meeles peaks pidama, et mootoriõli on soovitatav vahetada peale 15 tuhande kilomeetri läbimist või üks kord aastas. Osad sõidukimargi tootjad lubavad ka pikemat õlivahetuse intervalli. Täpsem informatsioon on kuvatud sõiduki kasutusjuhendis, osadel sõidukitel kuvatakse seda infot lisaks ka armatuurlaua näidikute blokis. Autojuhid, kelle auto on üle 7 aasta vana, võiksid mootori õlitaset kontrollida või lasta kontrollida tihedamini, näiteks kord kuu või kahe tagant. Korrapärane õlivahetus aitab mootoril kauem kesta,“ ütles Privoi.
Lisaks on kindlustusandja sõnul oluline tähelepanu pöörata pidurisüsteemi seisukorrale. „Lisaks tavapärasele sõiduki hoolduse ajal tehtud pidurite ülevaatusele tuleks ka rehvide vahetamisel alati lasta teeninduses kontrollida piduriketaste ja -klotside seisukorda. Samuti kui tavapärase liiklemise ajal on tunda, et sõiduki pidurdamine muutub raskemaks või pidurdamisel on kuulda näiteks kahtlast heli (kriginat/ sahinat), tuleks see autoremondi teeninduses üle kontrollida Osadel sõidukitel on armatuurlaual ka vastav näidik piduriklotside kulumise kohta, mille süttimisel peaks samuti pöörduma teenindusse,“ rõhutas Privoi
Ainult kolmandik eesti autoomanikest hoolitseb regulaarselt oma rehvide seisukorra eest, ainult neljandik kontrollib rehvide seisukorda kord kuus.
Sõidukijuhid peavad hindama rehvide puhul kolme parameetrit. Esiteks rehvirõhk, mis tagab ühtlase rehvide kulumise ja auto stabiilsuse teel. Soovitatav rehvirõhk on näidatud auto kasutusjuhendis ja tavaliselt kuvatud ka juhipoolses ukseaugus. Vale rehvirõhuga rehvid kuluvad ebaühtlaselt, liiga suure rõhuga rehv kulub keskelt ja liiga tühja rehviga sõites kuluvad rohkem rehvi servad. Samuti võib sõiduki esisilla detailide kulumine tekitada olukorra, et rehvil on kulunud ainult välis- või siseserv. Sellised kulumised tekitavad probleeme auto stabiilsusele pidurdamisel ja eriti vihmasel perioodil, kus pidurdusteekond võib pikeneda mitme meetri võrra.
Teiseks on oluline rehvide mustri sügavus. „Selle ülesandeks on vee tõrjumine, seega mida kulunum on rehvi muster, seda halvemini läheb vesi sealt läbi. Kulunud rehvi ja teekatte vahel moodustub veekiht ning auto võib sõltuvalt kiirusest ja teekatte iseloomust muutuda juhitamatuks,“ ütles Privoi.
Kolmandaks tuleb muidugi jälgida ka seda, et rehvidel ei oleks füüsilisi kahjustusi. Näiteks võib rehv olla sügava mustriga, aga külgedelt praguline. See tähendab, et rehv on vana ja vajab ikkagi välja vahetamist. „Keegi ei soovi, et sõiduki rehv lõhkeks või läheks ootamatult tühjaks maanteel, kus teinekord küündivad kiirused kuni 110km/h,“ ütles Privoi.
Ta soovitab mitte unustada ka auto esitulesid. „Esitulede seisukorda võiks kontrollida kord aastas ja eriti sügisel, kui ilmad muutuvad pimedamaks. Kui esituled muutuvad tuhmimaks (tavaliselt üle 8 aasta vanustel sõidukitel), siis on mõistlik need välja vahetada. Liiga väike valgustugevus viib olukorrani, kus pimedas sõites näeb juht teel olevat takistust liiga hilja ja liiklusohtlikku olukorra vältimine ei pruugi olla enam võimalik. Esitulede korrektne reguleeritus ja valgustugevus ei taga mitte ainult juhi enda turvalisuse, vaid on oluline ka vastutulevatele ja mööduvatele liiklejate. Valesti reguleeritud tuled võivad teisi liiklejaid pimestada ja viia liiklusohtlike olukordadeni,“ ütles Gjensidige esindaja.
Uuring näitas, et Baltimaade autojuhid tunnevad kõige vähem muret autode kriimustuste ning peeglite ja akende hoolduse pärast. Samas puhtad salongiklaasid ja korralikud esiklaasi kojamehed tagavad hea väljavaate autojuhile igal ajal ja väsitavad vähem ka juhi silmi. Samuti tagavad puhtad ning korralikult reguleeritud peeglid ohutuse liiklemisel eriti linnas ning parklates manööverdamisel, kus tekitatakse suur hulk liiklusõnnetusi.
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti igast Balti riigist 1600 inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.