Hooldatud küttekolded aitavad ära hoida hullema

Kütteperiood on hoogu sisse saamas, mistõttu on viimane aeg oma ahjud ja korstnad korralikult puhtaks teha.

Käesoleva aasta jooksul on Gjensidige kindlustus hüvitanud Eestis ligikaudu 600 000 euro väärtuses tulest tingitud kahjusid. “Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste üks sagedasemaid põhjusi,” avaldas Gjensidige esindaja Denis Nikolajev. Õnnetuse vältimiseks soovitab Nikolajev võimalikult aegsasti kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija küttekoldeid üle vaatama ja puhastama. Suuremat ohutust aitavad tagada töökorras suitsu- ja vingugaasiandurgi.

Päästeameti meediaesindaja Silver Kuusik avaldas, et küttesüsteemi võib eramajas iga aasta ka ise puhastada, kuid vähemalt igal viiendal aastal peab seda tegema vastava kutsetunnistusega korstnapühkija. Korter- ja paarismajades peab küttesüsteemi igal aastal puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.

“Eramajade puhul on ise puhastamise eelduseks vastavate oskuste ja vahendite olemasolu. Kui neid ei ole või on kahtlusi, tasub sealgi lasta töö ära teha spetsialistil,” soovitas Kuusik. Ta lisas, et küttekollete puhastamisse ei tohi suhtuda kergekäeliselt, sest sellest sõltub kõigi elanike ohutus.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti meediaesindaja Aap Andreas Rebas tuletas meelde, et gaasiseadmete lõõride ning ventilatsiooni hooldustöid ise teha ei tohi, vaid selleks tuleb kutsuda pädev inimene.

Gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida iga nelja aasta tagant. Sama aja tagant peab kutsetunnistusega korstnapühkija puhastama ka gaasikatla korstnat.

Pädeva korstnapühkija leidmisel on abiks küttesüsteemide portaal.

Suitsu- ja vingugaasiandur on kohustuslik kodudes, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Korstnaga ühendatud gaasiseadmega kodudes peab samuti olema vingugaasiandur.