Kui kütad, küta õigesti
Hooletust kütmisest või väärast küttekollete kasutamisest põhjustatud õnnetuste arv väheneb iga aastaga, kuid endiselt on need kahetsusväärselt suured kahjude põhjustajad. Hoia end õnnetuse eest!
Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk juhib tähelepanu, et lisaks õigetele kütmisvõtetele ja korstnapühkija visiidile, tuleb veenduda selles, et nii küttekolle kui korstnajalg on turvalised. Eriti juhul, kui tegemist on renoveeritud korteri või majaga, kus küttesüsteem pole uuele kasutajale varasemast tuttav.
„Iga kord, kui korstnapühkija teid külastab, küsige temalt hinnangut korstna ja küttekolde seisukorra kohta. Kui kolite aga renoveeritud elamisse, siis paluge spetsialistil hinnata korstnajala seisukorda täies ulatuses. Seda saab teha näiteks lõõriuuringutega,“ ütles Mürk. „Miinimumnõuete täitmisest ei pruugi alati piisata ning kui on väiksemgi ohukahtlus, tuleks spetsialistiga konsulteerida.“
Ta tõi näite juhtumist, kus suure kahju põhjustanud tulekahju puhkes täiesti märkamatult, ehkki kõik nõuded olid täidetud. Tuli sai alguse hoone teiselt korruselt korstna lähedusest, kus korstnajalg oli puitlaudisega kinni ehitatud. Laudis oli küll korstnajalast nõuete kohaselt 12 sentimeetri kaugusel, kuid polnud kahest küljest vaadeldav. Nii levis tuli korstna juurest konstruktsioonide vahelt pööningule. Hiljem tuvastati, et korstnajalas olid praod ning tihendus tehtud villaga.
„Kütmisel tuleb meelde jätta kõige lihtsam reegel – tuli ja kergesti süttivad materjalid ei käi kokku,“ rõhutas Mürk. „Ahju ees peab olema tulekindlast materjalist plaat, riideid ei tohi riputada kuivama siibrile, ahjuuksele ega kerisele, ahju vastu ei tohi panna kergesti süttivaid asju, kuum tuhk ei käi kilekotti. See on tavaline talupojatarkus, mis kipub miskipärast kahjuks ununema.“
Kui kasutad kütmiseks elavat tuld, on hoolikus ja teadmised esmatähtsad. Õnnetuste puhul aitab kindlustus. Seda tehes tuleks silmas, et kodu ja selles olev vara on kindlustatud vastavalt selle väärtusele ning soovitatav on sõlmida vastutuskindlustus, et sinu tekitatud kahju teistele oleks kaetud.
Ja suitsuandur olgu igas ruumis ja alati töökorras!
Sellest tulenevalt tuletab Päästeamet meelde, et ohutuks kütmiseks tasub meeles pidada järgmist:
- Rikkis küttekollet ei tohi kasutada. Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, tuleb esimesel võimalusel kutsuda oma ala ekspert seda kontrollima.
- Küta ahju mõistlikult. Ülekütmise vältimiseks tuleb külmade ilmade ajal kütta üks ahjutäis korraga, seda mitu korda päevas.
- Ära pane põlevmaterjale küttekoldele liiga lähedale (küttepuud, vaip). Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest.
- Kütmiseks ei tohi kasutada värvitud, immutatud või muul moel kemikaalidel töödeldud puitmaterjali.Puidus olev keemia talletub kergesti küttekeha seintele ning võib kaasa tuua suured kahjud.
- Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna.
- Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
- Tühjenda küttekolle põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.