Iga viienda Eesti inimese kodust vara kaitseb koer

16.04.2020

Viimased uudised

  • 26.07.2024
    ERGO omandab Balti riikides kahjukindlustusseltsi ADB Gjensidige
    Loen edasi...
  • 24.05.2024
    Reisil võib ootamatu tervisemure tõttu minna arstivisiit maksma mitu tuhat eurot
    Loen edasi...
  • 08.05.2024
    KUULA | Mida reisikindlustust sõlmides tähele panna?
    Loen edasi...
Kõik uudised

Kindlustusettevõtte Gjensidige värske uuringu põhjal järeldub, et oma koduse vara kaitsmiseks on rohkem kui pooltel Eesti inimestel kodukindlustus, kuid pea iga viies näeb ka oma neljajalgset sõpra ühe turvameetmena kodu kaitsmisel.

Nielseni läbiviidud küsitluse tulemusena leiab 18% inimestest, et nende kodu aitab kaitsta koer, samas kui vaid 11% loodab alarmi peale. Kodukindlustust omab 64% Eesti inimestest.

Viimased 30 aastat bernhardiinide kasvatamise ja aretamisega tegelenud Katrin Rähni
kodus Põlvamaal elab hetkel seitse täiskasvanud bernhardiini. "Suure koera hääle tunneb hästi iga inimene ära ning väiksema suli jaoks on see piisav ohumärk. Bernhardiinid tekitavad kõva lärmi ja on riskantne loota sellele, et kutsumata külalist ootab lähemale jõudes soe vastuvõtt," ütles ta.

Rähn tõdes, et bernhardiine võtavad pigem suurema majapidamise või taluga pered ja umbes pooltel juhtudel nähakse neis ka tulevast valvurit. "Oma kasvult on bernhardiin sedavõrd suur, et ta kindlasti täidab valvuri-funktsiooni, kuid pigem käib see käsikäes sooviga võtta tervele perele mõnus seltsiline," sõnas ta.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk tõdes, et oma koduse vara kaitsmisel on lemmikloomaomanikel kahtlemata eelis. "Paratamatult vajab aga koer ka jalutamist, mis tähendab, et koer ei ole 24/7 kodus, ning usinama lemmikloomaomaniku kodu jääb kahjuks ikkagi päris sageli järelvalveta," nentis ta.

Erinevatest kindlustusliikidest on ülekaalukalt kõige sagedamini inimestel olemas just kodukindlustus. Koguni neljandik küsitlusele vastanutest tõdes aga, et ei kasuta täiendavaid turvameetmeid (nt kindlustus, turvalukk, koer, alarm, aed või seif) oma koduse vara kaitsmiseks.

"Kõikide nende ohutusabinõude kasutuselevõtt ei ole sageli mõistlik, kuid pelgalt optimismiga kodu ei kaitse. Võtmata kasutusele ühtegi turvameedet riskide maandamiseks, võib vargus- või õnnetusjuhtumi korral saada valusa õppetunni," nentis Mürk.

Praegusel ajal, mil paljud pered on karantiinitingimustes päevad läbi kodus, suureneb ka kõikide koduseadmete kasutamine ja risk, et mõni nendest seadmetest saab kannatada. “Kui koduse vara kaitsmisel ja varguste ennetamisel võib neljakäpalisest seltsilisest olla abi, siis näiteks mänguhoos pikali joostud teleri puhul mitte. Selle vastu võib aidata kodukindlustus,” märkis Mürk.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti 1600 Eesti inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.