Kodukindlustuse puhul mõeldakse tavapäraselt ikka kodule ja sealse vara kaitsmisele. Vähem on tuntud fakt, et kodukindlustus ulatub sageli riigipiirist kaugemale ja nii võib näiteks puhkusereisil puruks kukkunud fotokaamera kulud katta kodumaal sõlmitud kodukindlustus.
Kindlustusettevõtte Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk lausus, et arusaadavalt pole kogu kodune vara alati kodus ja esemed rändavad koos omanikuga, kuhu iganes ta läheb. "Kuigi sõna "kodukindlustus" viitab kodule, siis tasub uurida kindlustuspakkujate tingimusi. Paljudel juhtudel ulatub kaitse tegelikult kodust väljapoole ja nii võib näiteks reisil õnnetult purunenud fotokaamera, nutikell või sülearvuti leida hüvitamist koduriigis," ütles ta ja lisas, et selliselt toimib ka Gjensidige kodukindlustus.
Mürk tõdes, et kuigi kodukindlustus võib reisil olla hea abimees, ei asenda see tavapärast reisikindlustust. "Reisikindlustus aitab kaitsta inimesi ja tervist, et õnnetuse korral ei tabaks inimest veel teinegi, finantsiline kriis," sõnas ta. Lisaks aitab reisikindlustus ka juhtudel, kui pagas lennureisi ajal kadunuks jääb või saabub hilinemisega.
Praegusel ajal, kui välisreise veel nii palju ei tehta, on aga hea meeles pidada, et ka Eestis reisides võib esemetele kehtida kodukindlustuse kaitse. Täpsemad tingimused sõltuvad kindlustusandjast.
Märtsis Nielseni läbiviidud uuringu põhjal järeldub, et Eesti inimesed peavad oma kõige väärtuslikumaks varaks kodu ja 64 protsendil on selle kaitsmiseks ka kodukindlustus. Uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on kodukindlustajate arv tõusnud viis protsenti ning endiselt on kodukindlustus ülekaalukalt kõige populaarsem kindlustusliik peale kohustuslikku liikluskindlustust. Samas pole aga ligi neljandik inimestest oma kodu või koduse vara kaitsmiseks kasutusele võtnud ühtegi täiendavat abinõud.
Võrdluses Balti riikidest naabritega on Eesti inimesed kõige eeskujulikumad kindlustajad. Kui Eestis oli veebruaris kodukindlustus 64% inimestest, siis Leedus oli kindlustajaid samal ajal 7% vähem ja Lätis koguni 15% vähem. Seejuures peavad Balti naabrid Eesti inimestega võrreldes olulisemateks turvameetmeteks ka turvalukku, koera, alarmi, aeda või seifi.
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti igast Balti riigist 1600 inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.