Kevadine rehvivahetus – liikuv püha, mida mõjutab kevadine õhutemperatuur

Alates 1. maist on suverehvid kohustuslikud ning naastrehvidega enam sõita ei tohi. Kevadine ilm on aga olnud muutlik ning endaga kaasa toonud nii mõnusalt soojad ilmad kui ka hommikused miinuskraadid. Esimesed julgemad on ilmselt rehvivahetuse teinud juba ära esimeste soojade ilmadega. Kindlustusselts Gjensidige annab nõu, millele rehvivahetuse puhul sel aastal tähelepanu pöörata ning kuidas pikendada rehvide eluiga. 

Kevadist rehvivahetust võib pidada liikuvaks pühaks, mida mõjutab suuresti just õhutemperatuur. Kuigi ilmaennustus lubab tulevaks nädalaks lörtsi, on paljud linnas liiklejad kevadise rehvivahetuse juba aprilli algul ette võtnud. Maanteeliiklejatel on soovitatav rehvivahetus ette võtta siis, kui temperatuur jääb püsivalt 7 kraadi juurde. „Lisaks ilmastikuoludele tuleks autojuhil kindlasti hinnata ka enda sõiduoskuseid ja kogemust,“ sõnas Gjensidige Eesti esindaja Marko Privoi.

Enne rehvivahetust kontrolli olemasolevaid rehve 

Vaata enne rehvivahetuseks aja broneerimist üle olemasolevate suverehvide olukord. „Seadusest tulenevalt peab suverehvide mustrijääk olema vähemalt 1,6mm, kuid soovitatav on siiski uued suverehvid soetada juba siis, kui mustri sügavus on 3-4mm,“ sõnas Rehvitakso OÜ esindaja. „Kodus saab rehvimustrit kontrollida näiteks kahe eurose mündiga. Selleks tuleks asetada münt rehvi mustri soontesse. Soovitatavalt just sinna, kus kulumine on kõige suurem. Jälgi teist värvi mündiäärt, kui muster jääb alla selle, tuleks rehvid uute vastu välja vahetada.”  

Üle tuleks kindlasti vaadata ka rehvimustri servad , ega seal pole üleliigset kulumist. Rehvide kulumismuster annab tegelikult meile ka aimu sellest, kas rehvides on olnud ala- või ülerõhk või mõjutab rehvi kulumist mõni muu mehaaniline probleem ( näiteks puudulik  tasakaalude hulk,  vedrustuse mured vms). Ebaühtlaselt või liiga kulunud rehvid  võivad puruneda, mis omakorda tekitab liiklusohtliku olukorra. 

Õige rehvirõhk tagab auto parema juhtimisvõime

Igapäevase sõitmise puhul tuleks rehvirõhku kontrollida kaks korda kuus. Õige rehvirõhk tagab auto parema juhitavuse ning efektiivsema kütusekulu. Loomulikult vähendab see ka rehvi kulumise kiirust. Rehvidele soovitatavat rõhu suuruse  leiab juhi ukse siseküljelt või auto kasutusjuhendist. Sõites tõuseb kummi elastsuse ja teega hõõrdumise tõttu rehvis olev rõhk ning seetõttu tuleks täpse rehvirõhu saamiseks kontrollida n-ö „külma“ rehvi ehk kui autoga ei ole sõidetud umbes 3 tundi. Keskmiselt võiks arvestada iga kuu umbes 2 kuni 5% rehvirõhu langusega. Ka külma ilmaga langeb rehvis rõhk ehk kontrollides paar korda kuus rehvide rõhku tagab turvalisema sõidu sihtkohta. 

Rehvide balansseerimine ja roteerimine tagab nende pikema eluea

Pööreldes võib rehvil olla ebasümmeetriline massikese, mistõttu hakkab see vibreerima ja loperdama. Balansseerimata rehv kulub ebaühtlaselt, vähendades seeläbi ka auto sõidustabiilsust kui ka amortisaatorite eluiga. Sama kehtib ka regulaarse rehvide roteerimise kohta, mis tagab rehvide ühtlase kulumise ning pikema eluea. Enne roteerimist tuleb aga teha kindlaks, kas rehvid on sümmeetrilised ehk ühe- või kahesuunalised. Sellest olenevalt saab otsustada, kuidas tohib rehve roteerida. Näiteks on ühesuunalistel rehvidel välisküljel märge pöörlemissuuna kohta ning seetõttu ei tohi ühesuunalisi rehve roteerida auto teisele küljele aga sama külje esi- ja tagumise rehvi saab omavahel vahetada. 

Gjensidige Eesti esindaja lisas, et iga turvaline autosõit algab turvalistest ning hästi hoitud rehvidest. Õigesti hooldatud rehv aitab saavutada nii sõiduki optimaalse kütusekulu kui ka pikima efektiivse eluea.