Lastekaitsepäeva puhul on hea aeg pöörata pilgud pere pisemate poole, kes muudavad maailma helgemaks, kuid toovad ellu vürtsi ka oma koerustükkidega. Gjensidige kindlustuse üleskutsel muljetasid lapsevanemad, milliseid äpardusi on nende kodudes juhtunud või mida on nad ise omal ajal korda saatnud.
Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajevi sõnul toob suveperiood endaga kaasa lastega seotud kindlustusjuhtumite kasvu. “Lastel on vaheaeg, mis tähendab, et nad veedavad tavapärasest rohkem aega kodus – see toob omakorda kaasa ka rea suuremaid või väiksemaid õnnetusi,” tõdes Nikolajev.
Enimlevinud lastega seotud kodukindlustusjuhtumid on telerite ja muu tehnika purunemine mängu käigus. “Tänapäeva televiisorite hind võib ulatuda üle tuhande euro, nii võib tubane pallimäng kaasa tuua päris suure väljamineku,” ütles Nikolajev. Lisaks tavapärastele kodukindlustusjuhtumitele tuleb ette ka õnnetusi väljaspool kodu, kus laps on rattaga kogemata naabrimehe auto ära kriipinud või palli aknasse visanud. “Kolmandale isikule tekitatud kahju saab samuti kodukindlustuse alt hüvitatud kui kindlustusleping sisaldab eraisiku vastutuskindlustust – lastega tasub kõigeks valmis olla,” sõnas Gjensidige esindaja.
Otsi kohta, kust sa saad
Äpardusi leiab aset tihtipeale ka siis, kui lapsevanemate tähelepanu hajub. Samal ajal kui ema kodus torte valmistas ja sellega hõivatud oli, asusid lapsed ise kokkama. “Me vennaga tegime endale üsna tihti süüa, näiteks praeleiba, aga leivakoorikud meile ei maitsenud. Toppisime neid plaadimängija sisse kuni kogu plaadimängija kaanealune oli praeleiva koorukesi täis. Kuna me ei viitsinud kreemikausi kraapimisest üle jäänud teelusikaid ära pesta, siis surusime ka need plaadimängijasse.”
Ema sai uue Marju Läniku vinüüli ja kutsus külla sõbrad. Oh aga seda üllatust, kui plaadimängija lusikate kolina saatel avati ja sealt vaatasid vastu leivakoorukesed. “Emal ja sõbrannadel oli algul sellised ilmed, nagu oleks rotti näinud, aga pärast oli kõigil lõbus ja peale plaadimängija puhastamist kõlasid Marju Läniku laulud. Pean tunnistama, et Marju Läniku muusika meenutab mulle vahel senini lapsepõlves emale tehtud koerustükki aga lusikaid pesen ma täiskasvanuna kohe peale söömist korralikult puhtaks,” vaatab ta juhtunule tagasi.
Killud toovad õnne...või siis kindlustusjuhtumi?
“Minu isa töötas nõukogude ajal öises vahetuses ja magas päeval, me olime kodus ja otsisime vendadega tegevust. Isa tahtis väga magada ja andis meile suure teleka lammutamiseks. Me siis haamrite ja kruvikeerajatega lammutasime teleka pirne lahti ja kopsisime muid osasid, isal oli magamisega mitu nädalat muretu,” meenutas üks.
Lugu ei lõppenud aga siinmail. “Ema rääkis ikka enne meie lammutamise perioodi, et sugulane on kuldsete kätega ja parandab teleka ära, aga läks päris kaua kui see sugulane telekale järgi tuli. Ema läks teise tuppa telekat üle andma ja kuulsime kuidas ema kaks kätt kokku lõi ning ütles, et kes sellega küll hakkama sai, aga pärast naeris kui isa talle kõik ära seletas. Meie olime aastaid telekata ja puudust ei tundnud. Ema oli kaval ja ütles, et teleka saamiseks peab vähemalt seitse aastat ootama ja nii me siis lugesime raamaturiiulist kõik raamatud läbi. Küll ma ikka imestasin 6-aastaselt Mats Traadi raamatute sisu üle.”
Lõputu putitamine ja pisarad
"Maal üles kasvades tuli ikka siin-seal aiatöödel vanematel abiks olla ja tuli ka aeg, mil mulle murutraktoriga niitmist õpetati. Käte värisedes sai asi selgeks ja tundsin end traktori taga võrdlemisi enesekindlalt, kuniks esimest korda omaette jäädes oli aed ühtäkki mõne meetri kaugusel ja pidurdamisoskus sootuks ununenud. Traktor põrutas täistuuridel vastu aeda, samal ajal kui mina teisest aia otsast isa appi karjusin. Õnneks lõppes asi siiski ainult ehmatusega, kuid pisaraid jagus veel pikaks ajaks, valge aed vajas uut värvikihti ja isal oli kuude viisi traktori putitamist."