Mida peaks iga üliõpilane enne üürilepingu sõlmimist teadma?

Septembrist on paljud noored alustamas õpinguid ülikoolis ning paljudele tähendab see elukohavahetust ning kolimist ülikoolilinna. Sellest tulenevalt otsivad tudengid enne ülikooli algust endale üürikortereid. Mida tuleks igal üliõpilasel enne üürilepingu sõlmimist uurida ning teada? Kindlustusselts Gjensidige Eesti jagab nõuandeid, millele iga üliõpilane elukoha vahetuse puhul mõtlema peaks.

Juba mõne nädala pärast jõuavad ülikoolilinnadesse tuhanded üliõpilased, kes vajavad järgnevaks kolmeks kuni viieks aastaks elamispinda. Kooliaasta algus mõjutab suuresti üürihindasid ning seetõttu soovitatakse sobiva üürikodu otsimisega pihta hakata varakult. „Enne üürikodu otsima hakkamist tuleks kindlasti teha eeltööd,” sõnas Gjensidige Eesti esindaja Raido Kirsiste. Kui tegu on linnaga, kus üliõpilane varem elanud ei ole, tuleks uurida erinevate piirkondade kohta, milline on sealne elukeskkond ning transpordiühendus ülikooliga, toidupoodide olemasolu jne.

Pärl Kinnisvara maakler Heidi Kivirand paneb kõigile üürikodu otsijatele südamele seda, et enne otsuse langetamist tuleks kindlasti kuulata oma sisetunnet. „Üüritavast korterist saab sinu kodu pikaks ajaks. Seepärast soovitan alati mõelda ja vaadata, kas korter on sisustus ning disain vastab sinu vajadustele ning ootustele.” Kuna enamasti peab üürilepingut allkirjastades välja käima päris kopsaka summa, siis tihtilugu puudub üliõpilastel suutlikkus suurema sisustuse hankimiseks.

Samuti tuleks läbi mõelda, milline on üliõpilase eelarve. Pea meeles, et lisaks igakuisele üürimaksele lisanduvad summale ka kõrvalkulud, milleks on kommunaalid, TV- ja internetiteenused ning mõnes piirkonnas ka näiteks parklakoht autole. „Ole tähelepanelik, sest tihtilugu võib odavana näiv üürihind vanemas majas oleva korteri puhul tuua kaasa suured kommunaalkulud või remondifondi maksed,” hoiatas Raido Kirsiste. Seetõttu on mõistlik korterit vaatama minnes küsida näiteks eelmise talve kommunaalide arveid, et oleks orienteeruv arusaam sellest, mis summaga peaks lisaks üürile arvestama.

Peamised üürniku õigused, aga ka kohustused peaksid kindlasti olema kirjas üürilepingus. „Enne üürilepingu allkirjastamist tuleks üle täpsustada, kas leping sõlmitakse tähtajaga või tähtaega määramata,” sõnas Heidi Kivirand. Sellest sõltub üürilepingu ülesütlemise võimalus, kui näiteks ülikooli õpingutest ei tule midagi välja või muudel asjaoludel tuleks korteri üürileping üles öelda. „Vaata üle ka, kas üürilepingus on kirjas üürileandja poolt üüri tõstmise lubatavus.” Kui üliõpilasel on igakuiselt oma kindel fikseeritud eelarve, siis järsk üüritõus võib tugevalt mõjutada finantsilist hakkamasaamist. Kinnisvaramaakler Heidi Kivirand sõnab, et paha ei teeks ka see, kui uurida oma õigusi võlaõigusseaduse 15ndast peatükist. „Enne lepingu allkirjastamist loe see hoolikalt läbi ning veendu, et kõik tingimused ning kokkulepped on arusaadavad,” sõnas Raido Kirsiste. Üürikodu otsides säilita ettevaatlikkus – ära tee kunagi ettemakseid üürikodu eest, mida sa pole vaatamas käinud või kui sa pole üürileandjaga veel kohtunud.

Kindlasti peaks üürikodu olema ka kindlustatud. Kui omanik ei ole selle peale mõelnud või pole pidanud seda lisakulu vajalikuks, peaks seda tegema üürnik. „Elus juhtub ikka õnnetusi, selle eest ei ole keegi kaitstud,” sõnas Heidi Kivirand. Siinkohal aga ei piisa tavakindlustusest, milleks on kindlustuskaitse tule, vee, tormi ja vandalismi eest, vaid lisaks tuleks sõlmida ka vastutuskindlustus või koguriskikindlustus, kui peaks juhtuma näiteks veeavarii või tulekahju, mille tõttu saavad kahjustada ka teised korterid. „Selline kahju võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse,” täpsustas Raido Kirsiste.