Reisielevuses ei mõtle paljud võimalikele õnnetustele või tervisemuredele. Nii ei teata sageli probleemide korral, missuguseid dokumente on tarvis esitada ja kehvemal juhul selgub, et neid polegi kaasas. Millal on siis kasu Euroopa ravikindlustuskaardist ja millal aitab reisikindlustus?
"Reisihooaeg on veel täies hoos, kuid märkame, et inimesed lähevad tihti puhkusele teadmata, mida nende tervishoiudokument lubab neil välismaal teha," ütles Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.
Mürgi sõnul on näiteks juhtumeid, kus ootamatult selgub, et Euroopa ravikindlustuskaardi asemel aitab hoopis reisikindlustus. "Euroopa riikidest reisivad inimesed ei ole alati teadlikud, et Euroopa ravikindlustuskaart tagab neile vajaliku arstiabi ainult riiklikes tervishoiuasutustes. Kui lähete mõnda muusse raviasutusse, võib aidata ainult vabatahtlik reisikindlustus,“ ütles Mürk.
Ta tõi välja, et vältimatu meditsiiniabi tase on Euroopa riikides erinev, mistõttu peavad mõned inimesed maksma pakutavate teenuste eest lisatasu. "Lisateenused nagu transport või eraviisilises tervishoiuasutuses osutatavad teenused kuuluvad hüvitamisele kindlustusseltsi poolt, kindlustuslepingu olemasolul" lisas ta.
Mürk lausus, et välisriikidesse reisivad inimesed ei pööra ka alati kaardi kehtivuse aladele ja piirangutele tähelepanu. „Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti näiteks Türgis või Egiptuses, mis on meie riigi elanike jaoks populaarsed reisisihtkohad. Kui planeerite puhkust nendesse piirkondadesse, tuleks kindlasti kasutada reisikindlustuse kaitset. Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsi Konföderatsioonis on abiks ka Euroopa ravikindlustuskaart,“ ütles Mürk.
Samuti soovitas ta välismaal reisides kontrollida dokumentide kehtivust. "Mõned reisijad saavad teada, et ravikindlustuskaardi kehtivusaeg on lõppenud siis, kui on juba hilja. Seetõttu pidage enne reisi meeles oma kuupäevi ja kontrollige kõiki oma dokumente. Samuti soovitame sõlmida kindlustuslepingu võimalikult vara, kohe, kui reis on broneeritud. Paljud reisijad jätavad kindlustuse viimasele minutile, ent siis ei pruugi kehtida näiteks reisitõrke kaitse, samuti peaks arvestama maksete ja kehtivusaegade jõustumisega,“ pani Mürk südamele.
Maarika Mürgi sõnul peaksid välismaale sõitvad reisijad alati arvestama, millisesse riiki nad reisivad, mis võib olla sealne meditsiiniteenuste maksumus ja õnnetuste risk. „Reisi planeerides valivad inimesed kõigepealt sihtkoha, loevad selle riigi kohta, analüüsivad hinnataset ja sihtkoha võimalusi ning nii peaks toimima ka reisikindlustusega. Alati on oluline süveneda lepingutingimustesse ning veenduda, et allkirjastatav kindlustuspoliis kaitseb võimalike riskide eest. Kõige tähtsam on see, et kindlustuskaitse peaks vastama iga reisija erivajadustele," soovitas Mürk.
Ta märkis, et välismaale reisivad inimesed valivad enamasti ravikulude või õnnetusjuhtumi kindlustuse. Levinud on ka pagasikindlustus, mis aitab juhul, kui pagas hilineb või kaob sootuks. "Ravikulude kindlustus hoolitseb põhilisemate asjade eest – ravi- ja inimese kojutoimetamise eest õnnetuse korral. Õnnetusjuhtumi kindlustus aitab, kui saite vigastada ja soovite jätkata ravi kodus. Kindlustushüvitist on sellises olukorras võimalik kasutada rehabilitatsiooniks ja tervise parendamiseks,“ ütles Mürk.
Reisikindlustuslepingu sõlmivad kindlustusseltsi sõnul sagedamini näiteks lastega reisivad pered – selleks, et tunda ennast reisi ajal muretumalt ja vältida ootamatult suuri rahalisi väljaminekuid. Kindlustusseltsi sõnul on populaarsust kogumas ka pagasikindlustus ning reisitõrke kindlustus.