Kui metsloomale otsasõitmisel hüvitatakse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju üldjuhul kaskokindlustusega täielikult, siis sõltuvalt kindlustuspakkujast võib linnu, karjalooma või kodulooma puhul lisanduda ka omavastutus. Sagedamini rakendatakse seda just linnuga kokkupõrkel.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõdes, et kindlustusseltsidel on kaskokindlustuse tingimused erinevad ja nii võib eneselegi teadmatult kokkupõrge looma või linnuga väga kulukaks minna.
"Kokkupõrge suurema linnuga võib maanteel tuua tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju. Kuigi tegemist on õnnetusega, ei pruugi kasko seda kahju ilma omavastutuseta hüvitada. Lisaks teevad kindlustuspakkujad erisusi ka selle vahel, kas õnnetus juhtus asulasisesel või asulavälisel teel, mitmenda kindlustusjuhtumiga on tegu ja kas kindlustusjuhtum toimus Eestis või välismaal. Nende erisuste tõttu tasub enne järgmise väljasõidu tegemist oma kaskotingimused üle vaadata," soovitab Mürk.
Näited elust enesest
Kuigi elusolenditest põrkavad sõidukid enamasti kokku ikkagi metsloomaga, ei suuda ka linnud alati suurel kiirusel liikuva sõiduki trajektoori õigesti hinnata. "Näiteks on klient kirjeldanud kahjujuhtumit, kus nägi silmanurgast musta kogu ja hiljem märkas, et auto aknale oli tekkinud väikene kolmnurgakujuline auk,” sõnas Mürk.
Probleeme valmistavad suuremad linnud. Keskkonnaeetik Mattias Turovski sõnul on mitmeid põhjuseid, miks näiteks kurgedele meeldib maanteeääres toimetada. Paljud toonekured ei lase ennast ühtlasel kiirusel sirgjooneliselt möödasõitvatest autodest häirida, mistõttu otsivadki nad ka näiteks toitu täiesti tee äärest.
“Kevad-suvisel ajal tuleks autoga liigeldes toonekurgedele alati erilist tähelepanu osutada. Õnneks on neid liigeldes tavaliselt üsna kaugelt näha, seega tasuks aegsasti enne toonekurest möödasõitu vähendada kiirust ning võimalusel suurendada auto möödasõidutrajektoori kaugust linnust (võimalusel sõita pisut rohkem tee keskel või vastassuunas). Vahetult enne möödasõitu ja möödasõidu ajal tuleks võimalusel vältida manööverdamist ning kiirendamist-pidurdamist – lind on sirgelt ja monotoonselt liikleva autoga enim harjunud ja võimalus kohkumiseks on nii minimaalne. Siiski tuleb alati olla valmis ootamatusteks, kui lind näiteks tee poole lendu tõusta otsustab, mistõttu on oluline reaktsiooniaja võitmiseks aegsasti vähendada sõidukiirust,” ütles Turovski.
“Kõige ebatavalisem juhtum linnuga pärineb aga möödunud suvest, kui toonekurg ründas õuel seisvat autot ja seda mitte ühe korra, vaid lausa korduvalt. Viimases hädas tõmbas autoomanik sõidukile võrgu ümber, et kurg ei pääseks nii lihtsasti ligi. Isegi see ei heidutanud sihikindlat kurge," kirjeldas Gjensidige esindaja.
Turovski sõnul on toonekurgedele partnerist tähtsamal kohal nende pesakoht, mistõttu võivad nad kevadel väga territoriaalselt käituda. “Läikivad autod on lindude jaoks võõrad ja võivad agressiooni mahalaadimiseks tunduda ahvatlevad. Suurt midagi selle vastu teha ei ole. Ka linavästrikud ja paljud teised maapinnal toituvad värvulised võivad pargitud ja eriti läikivate autode suhtes huvi üles näidata – kas peegeldusest vastu vaatava linnukuju pärast või hoopiski seetõttu, et autode radiaatorivõrede vahel on hulgaliselt surnud maitsvaid putukaid,” kommenteeris keskkonnaeetik.
Loomale või suuremale linnule otsasõidu korral:
- Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda
- Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112
- Teavita vigastatud või hukkunud suurulukist (põder, karu, hunt, punahirv, metskits, ilves, metssiga, hüljes) Keskkonnainspektsiooni numbril 1313
- Vigastatud või hukkunud väikeulukist või linnust anna teada maanteeinfo telefonile 1510
- Kaskokindlustuse kliendil tuleb avarii fikseerida politseis, helistades numbrile 112
- Võimalusel tee fotosid sündmuskohast hilisema segaduse vältimiseks
- Vajadusel uuri kindlustusandjalt, kuidas oleks mõistlik edasi toimetada