Pandeemia ajal on eelkõige kahanenud transpordivahendite kasutamine, mille puhul ei ole võimalik vältida kontakti teiste inimestega, kuid seejuures on ka vähenenud autode kasutamine. Värske uuringu järgi on Eesti inimesed autoga sõitmist vähendanud 23%, takso- või autojagamisteenuse kasutamist 37% ja ühistranspordiga liiklemist koguni 41%.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgub, et kuigi ka Eestis on märkimisväärne osa inimestest vähendanud ühistranspordi kasutamist, siis Lätis ja Leedus tõdesid ligi pooled vastanutest, et on 2020. aastal sõitnud senisest vähem ühistranspordiga.
"Ühistransport on üks põhilisi transpordivahendeid igapäevaselt tööl käimiseks, kuid pandeemia ajal on vähem töökohale sõitjaid, aga ka neid, kes oleksid valmis bussis või trammis inimestega tihedalt kokku puutuma. Positiivsena võib seejuures välja tuua, et kõikides Balti riikides vastas ligi kolmandik inimestest, et on hakanud pandeemia ajal rohkem liikuma jalgsi või käinud näiteks matkamas," ütles Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.
Uuringu põhjal on Balti riikides kõige vähem oma autosõidu harjumusi muutnud Läti inimesed ning kõige rohkem Leedu inimesed. Nendes riikides erinevad küsitluse tulemused pea kahekordselt: Leedus vastas 42% uuringus küsitletutest, et kasutasid 2020. aastal autot varasemast vähem ja Lätis oli sama näitaja 21%.
"Üheks põhjuseks on tõenäoliselt Leedu rangemad piirangud, sest ka uuring viitab, et just seal on kõige rohkem inimesi asunud kaugtööle. Ka koolid on olnud pikemalt kaugõppel, mis vähendab lastevanemate ringiliikumist veelgi enam. Samas on auto paratamatult osade jaoks asendamatu liikumisvahend," ütles Mürk.
Ta toob välja, et pandeemia ajal on osa elanikkonnast kasutanud ka autot tavapärasest sagedamini – Eestis 9%, Lätis 12% ja Leedus 7% inimestest. „See võib olla tingitud soovist liikuda senisest enam kontaktivabalt, aga ka reisipiirangutest, mis on suurendanud riigisisest autoga reisimist,“ ütles Mürk.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2021. aasta veebruaris.