Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbi viidud uuringust selgus, et 29% Eesti inimestest ei kanna jalgrattaga sõites kiivrit mitte kunagi, 14% kannab kiivrit mõnikord ning 16% alati. Kuigi ligi kolmandik Eesti inimestest kiivrit ei kanna, ollakse siiski eeskujuks Baltikumi naabritele.
Kui 16% Eesti inimestest kannab kiivrit sõitmise ajal kogu aeg, siis Lätis ja Leedus on see osakaal vaid 6%. Seejuures on näiteks Leedus kiivrikandmise kohustuslik vanusepiir isegi kõrgem kui Eestis. Samuti on naaberriikides tunduvalt suurem osakaal ka neid, kes kiivrit kunagi ei kanna, neid on eestlastega võrreldes lausa 15% enam.
Kuigi kiiver on Eestis kohustuslik kuni 16 aastaseks saamiseni, võib see igas vanuses inimest säästa õnnetuse puhul raskematest vigastustest või päästa lausa elu. Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõdeb, et kuigi vanematel inimestel pole kohustust kiivrit kanda, annavad nad seda mitte tehes tihtipeale ka halba eeskuju noorematele. „Kahjukäsitluses näeme küllaltki tihti peavigastusi, mida oleks kiivri kasutamisel saanud vältida ,“ ütles Mürk.
Rattavarustust müüva Velomarketi tegevjuht Edit Kauts ütleb, et olenevalt sellest, kas oled algaja või kogenud sõitja, tuleb valida oma sõidustiilile vastav kiiver. „Sobimatu kiiver mitte ainult ei muuda olemist ebamugavaks, vaid on õnnetuse korral ka lausa ohtlik. Seega vali endale peakaitse, mis sobib sinu sõiduharjumusega, et nautida turvalist ja mugavat sõitu,“ ütles Kauts.
Kaherattalisega liigeldes jaguneb sõitja tähelepanu nii kõnni-, sõidu- ja kergliiklusteede, aga ka inimeste ja autode vahel. Mürk tõdes, et kevade saabudes kasvab paratamatult ka jalgrattaga seotud kindlustusjuhtumite arv ja suurema kahju saajaks on paraku alati rattur.
„Kahjuks on aga just noored need, kes sooritavad ohtlike manöövreid, sõidavad käed lahti või vaatavad rattasõidu ajal telefoni. NielsenIQ uuringu järgi on koguni 53% nendest, kes ei kanna kiivrit, vanuserühmas 16-19 aastat. Selline valik tekitab ohtliku olukorra nii kaasliiklejatele kui ka ratturile endale, sest õnnetuse korral võib kiiver päästa suuremast traumast,“ ütles Mürk.
Velomarketi soovitused kiivri valikul:
- Maastikusõidu- ja matkakiiver: katab pead enam kui teised kiivrid sest maastikul sõites võib kukkuda igas suunas. Maastikukiivritel on tavaliselt ka viisor ehk nokk, mis kaitseb tolmu, pori ja päikese eest.
- Maateekiiver: kiivrid on ehitatud nii, et pakuks rohkem kaitset just ettepoole sest enamus kukkumised on suunaga ettepoole. Neil on rohkem ventilatsiooniavasid, mis pakuvad jahutust suurel kiirusel sõitmisel.
- Linnasõidu ja igapäevasõidu kiiver: need kiivrid on ehituselt palju lihtsamad kuna ratturi sõidukiirus on väiksem ja eesmärk pole intensiivne sporditegemine – lihtsam ja vähem sportlikum välimus.
Kiivri kandmise valem 2V1:
2 – pähe panekul jälgi, et kiiver oleks kulmujoonest kahe sõrme jagu kõrgemal
V – rihmad oleksid pinguldatud nii, et kõrv jääb kahe rihma ehk V-kuju vahele
1 – kinnitatud rihma ja lõua vahele mahub üks sõrm (väikestel lastel kaks sõrme)
Pea meeles, et ükskõik kui hästi kiiver Sulle ka ei sobi, pole sellest vähimatki kasu, kui see pole korralikult kinnitatud.
Vaata rohkem Velomarketi blogipostitusest Jalgratturi lahutamatu kaaslane – KIIVER. Milliseid pakutakse ja millist vaja? | Velomarket rattapood
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Küsitlus viidi läbi 2021. aasta veebruaris.