Kindlustusettevõtte Gjensidige tellimusel uuringufirma NielsenIQ poolt läbi viidud Balti riikide elanikkonna esinduslikust uuringust selgus ühtlasi kurb tõsiasi, et aastaga suitsuanduritega varustatud majapidamiste arv mõne protsendipunkti võrra vähenenud – seda kõigis kolmes Balti riigis.
„Baltimaade tervikpildis paistavad siinsed majapidamised suitsuandurite kasutamise osas küll positiivselt silma, kuid teistpidi vaadates – tervelt 10% Eesti inimestest pole kodudes suitsuandurit. Tegemist on muret tekitava näitajaga, sest see puudutab kokkuvõttes tuhandeid siinseid kodusid. Külmade saabumisega on kütteperiood taas alanud ning tulekahjudega seotud riskid kasvanud, “ tõdes Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Raido Kirsiste sõnul on Eestis alates 2009. aastast suitsuandur kohustuslik kõikides eluruumides. See tähendab, et igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras suitsuandur. „Suitsuandur on kohustuslik. Tulekahju korral ning anduri puudumisel ei pruugi kindlustus katta tekkinud kahjusid. Rääkimata sellest, et töökorras suitsuandur võib päästa inimeste elusid,“ märkis ta.
Lisaks suitsuandurile on alates 2022. aastast kohustuslik ka vingugaasiandur hoonetes, kus tahkekütteseadmed nagu puuküttel ahjud, kaminad, pliidid või katlad, mis võivad tekitada ohtlikku vingugaasi.
Uuringu andmete kohaselt kontrollib oma suitsuandurit regulaarselt ning vahetab vajadusel selle patareid 77% Eesti elanikest ning 65% Leedu ja 61% Läti elanikest.
„Seegi on murekoht, kui olemasolev suitsuandur pole töökorras või on lihtsalt laest ära võetud,“ lausus Raido Kirsiste. „Suitsuandurite eluiga on olenevalt tootjast kolm kuni kümme aastat. Kui andur on aegunud või enam ei tööta, siis tuleb see välja vahetada. Ligi viiendik küsitletutest paraku ei hoolda oma suitsuandurit või ei oska selle töökorras olekut kontrollida.“
Tänavu läbi viidud uuringus küsitleti kokku 4800 Balti riikide elanikku ehk igast riigist osales küsitluses 1600 inimest.