Suvel autoga välismaale? Anname nõu, kuidas teha pikaks autoreisiks ettevalmistusi

Suvi on puhkuste ning ringireisimiste aeg. Paljud eestlased on sel suvel otsustanud Eestimaa avastamise asemel võtta hoopis ette pikema autoreisi välisriikidesse. Välisriigis ringi sõites peaks aga meeles pidama seda, et seal ootavad ees teistsugused sõidutingimused ning liiklusreeglid. Kindlustusselts Gjensidige Eesti paneb kõigile südamele, et enne puhkusereisi ettevõtmist peaks sõiduki pikaks marsruudiks hoolikalt ette valmistama, tutvuma läbitavate riikide liiklusreeglitega ning veenduma, et kõik vajalikud dokumendid oleksid korras.

„Vast kõige olulisem puhkusereisi planeerides on veenduda, et kõik vajaminevad dokumendid oleksid korras,“ sõnas Gjensidige Eesti mootorsõidukite tootejuht Marko Privoi. „Kindlasti tuleks kaasa pakkida sõiduki tehniline pass, roheline kaart, juhiload ning isikuttõendav dokument – tundub küll elementaarne, kuid tihtilugu ikka unustatakse.“ Esmatähtis on aga veenduda, et reisile mineval sõidukil on kehtiv liikluskindlustus, mille alusel hüvitatakse avarii käigus teistele põhjustatud vara- ja isikukahju. Kui remonti vajab aga liikluskindlustuse omaniku auto, siis siinkohal kohustuslik liikluskindlustus neid remondikulusid ei korva, kuid appi tuleb sel juhul kaskokindlustus.  

Eestis registreeritud sõidukile saab liikluskindlustuse sõlmida üksnes Eestis tegutsev kindlustusselts ning kindlustus kehtib alati kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis. Lisaks liikluskindlustuse poliisile on võimalik väljastada ka rohelist kaarti. Tegu on rahvusvahelise liikluskindlustuse poliisiga, mis tõendab kehtivadt liikluskindlustust. Seda läheb vaja, kui plaanid reisida Euroopa Majanduspiirkonna riikidest väljapoole. Rohelist kaarti läheb vaja: Albaanias, Andorras, Aserbaidžaanis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Marokos, Moldovas, Montenegros, Suurbritannias, Serbias, Tuneesias ning Türgis. „Alates 2020. aastast ei pea roheline kaart olema enam n-.ö roheline ning selle saab lihtsalt tellida kindlustusseltsie iseteenindusest ning kodus valgele paberile printida,“ sõnas Marko Privoi. 

Kindlustusseltsi esindaja paneb kõigile südamele ka seda, et lisaks liikluskindlustusele peaks reisile minejatel olema tehtud ka reisikindlustus, mis tagab meelerahu ootamatute õnnetusjuhtumite korral, mida liikluskindlustus ei kata. Kaskokindlustuse puhul veendu, et kindlustusleping katab kõiki läbitavaid riike, mis suuruses on kaitsed ning mida nad sisaldavad. Uuri eelnevalt kindlustustingimusi, kui midagi peaks juhtuma, et oleksid ka kiirteel juhtunud tehnilise vea või avarii korral ettevalmistatud ning oskad kiiresti tegutseda. Siis on kaskokindlustuse kaitse kaudu maksimaalne abi olemas.

Tihtilugu sõidetakse mitmenädalase puhkusereisi jooksul maha tuhandeid kilomeetreid, mis on kindlasti märkimisväärne vahemaa iga auto jaoks. Seetõttu on oluline, et reisiks ettevalmistuse juurde kuuluks ka sõiduki tehnilise hoolduse teostamine. Kindlustusseltsi esindaja sõnul tuleks vahetada õli- ja õhufiltrid, hinnata auto komponentide seisukorda ja pidurisüsteemi efektiivsust. Sageli pole kõiki defekte näha enne, kui sõidukit kasutatakse tavapärasest raskemates liiklusoludes. „Reisiks valmistudes on oluline kontrollida ka vedrustuse ja muude kiiresti kuluvate osade, näiteks generaatoririhma seisukorda. Kui see katki läheb, pole tegemist kompleksveaga, mis siin Eestis olles suuri ebamugavusi tekitaks, kuid välismaal viibides pole garantiid, et tekkinud defekt kiirelt kõrvaldatakse ning see võib rikkuda puhkuseplaanid,“ räägib Marko Privoi. Lisaks soovitab Privoi veenduda, et auto pagasiruumis oleks kindlasti kaasas ka varurehv. „Ilmselt rehvipurunemine on üks tõenäolisemaid õnnetusjuhtumeid, mis puhkusel reisiseltskonda tabada võib.“ Veendu, et varurehv ning selles olev rehvirõhk vastaks nõuetele ning rehv oleks terve. 

Kokkuvõttes paneb kindlustusselts Gjensidige Eesti kõigile seiklushimulistele reisisellidele südamele, et reisi täpne planeerimine säästab aega, raha ning närve. Oluline on veenduda, et kõik vajalik on reisiks olemas ning auto on läbinud vajaliku tehnilise kontrolli, et tagada endale ning kaasreisijatele meelerahu. Samuti on hea enne reisi alustamist panna paika täpne marsruut ning uurida kas ja millised teemaksud on läbisõidetavates riikides. Kui soovid teedemaksu vältida, tuleks vaadata, kas alternatiivina on võimalik kasutada kõrvalteid, mis samas annab võimaluse näha rohkem kohalikke linnu ning tutvuda kultuuriga. 

Reis tuleks planeerida nii, et valitud distants ei sunniks autojuhti kiirustama ning ei ole juhile liiga väsitav. Planeerimisel arvesta mitte ainult eeldatava läbitava vahemaaga, vaid hinda ka teede hetkeseisu ja nende käimasolevaid remonditöid. „Üks huvitavamaid kogemusi, mida olen välisriigis reisides kogenud oli 40 km pikkune ummik,“ rääkis Marko Privoi. Google Mmapsi ja teiste kaartide abiga on lihtne panna paika sõidugraafik. „Nendes saab välja arvutada ka aja, mis kulub punktist A punkti B sõitmisel, kuid sellele ajale tuleks kindlasti lisada ka peatuste ning puhkepauside aeg.“ Vältida tuleks kindlasti pimedal ajal sõitmist eriti, kui sõidetakse tundmatutel teedel.