Eesti talv tuleb ja läheb mitu korda. Kui Tallinnas on sula, siis Tartus võib olla tummiselt miinuskraade. Lumesadu võib alata ja lõppeda sama ootamatult, kui mõnes troopilises riigis paduvihm. Seepärast tasub olla tähelepanelik hoolimata sellest, et päevad pikkamööda valgemaks lähevad.
Gjensidige kindlustuse sõidukite kindlustuse vanem tootejuht Marko Privoi tuletab liiklejatele meelde, et praegustes heitlikes oludes peavad autojuhid olema oma sõiduvahendi suhtes eriti tähelepanelikud, sest lumi, jää ja kõikvõimalik selle vahele jääv sodi võib põhjustada kurva liiklusõnnetuse.
„Meie teedel ja tänavatel on praegu soola, liiva, jääd, lund, tänavatolmu ja muud sodi sisaldav ollus, mis teeb liiklemise keeruliseks nii jalakäijate kui autojuhtide jaoks. Seepärast on äärmiselt oluline, et juhid hoiaksid oma sõiduvahendi eeskätt väljast puhtana, sest see mitte pole ainult silmale ilus vaadata, vaid tõstab tuntavalt meie liiklusohutust,“ lausus Privoi.
Gjensidige spetsialisti sõnul on enne sõidu algust kõige olulisem veenduda, et klaasid, kapott, katus ja rattakoopad oleksid lumest ja jääst puhtad. Lumised-jäised klaasid piiravad vaatevälja, nö lumemütsid aga võivad olla ohtlikud nii juhile endale kui kaasliiklejatele.
„Katuselt või kapotilt lendu tõusev lumemüts võib kaaluda mõnisada grammi, kuid suurel hool liikudes võib selle mass kasvada kümnetes kordades. Tagajärjed võivad olla traagilised nii olukorras, kus taga sõitev juht üritab kokkupõrget vältida kui juhul, mil lume- või jääkamakas maandub vastu autot,“ rääkis Privoi. „Äkilisel pidurdamisel aga võib lumehunnik katuselt kapotile vajuda ning märkimisväärselt piirata juhi vaatevälja. Saduveokite haagetelt lendavad tihti ülesse ka jääplaadid, mis katusele kogunenud lume sulamisel tekivad (eriti, kui tegemist on PVC-kattega haagistega).“
Tihedama lumesaju ja sulailma korral võib olla vajadus peatuda ja klaasipuhastajaid puhastada, sest lumi võib nende külge nö pakkida ning see omakorda piirab oluliselt „kojameeste“ võimekust. Tulemuseks jällegi tunduvalt piiratud vaateväli.
„Liiklusohutus algab igaühest endast ja isegi kõige kiiremal ajal tuleks mõelda selle peale, et mõni lisaliigutus ja sellele kulunud üksikud minutid võivad hoida ära suure õnnetuse,“ toonitas Privoi. „Kui esi- ja küljeklaasi piiratud väljavaate tõttu toimub kindlustusjuhtum, kus kannatada saab teine sõiduk ei ole sellest muud, kui tuleb sõidukid remontida. Kui aga mittepiisava vaatevälja tõttu saab kannatada inimene või ta hukkub, võivad sellel olla karmimad tagajärjed ka antud sõidukijuhile.
Seega igaüks peaks mõtlema enne teele asumist, mida ta ise saab ära teha, et ta oma sihtkohta jõuaks ja sellel teel ka teistele ohtlikuks ei muutuks.“
Peatumine ja auto puhastamine ei ole oluline mitte ainult sõiduki ülemistel tasanditel, vaid ka maapinna lähedal. Enne iga sõidu algust või pikema reisi korral pausi tehes, tuleks rattakoobastesse kogunenud lumi ja jää eemaldada. Mida kauem väikest ülesannet edasi lükata, seda raskem on puhastamine. Lisaks võib rattakoopasse kogunenud „pakk“ mõjutada auto juhitavust.
„Rattakoopasse kogunenud lumi ja jää mõjuvad vedrustusele, veermikule, roolimehhanismile, kerele ning see kõik omakorda tähendab suurenenud ohte mitte ainult autole endale, vaid ka selle juhile ja kaasliiklejatele,“ toonitas Privoi. „Auto ei pruugi käituda enam ootuspäraselt ja tagajärjeks võib olla juhitavuse kaotamine.“
Auto enda kaitsmiseks võiks väliselt seda puhastada kord päevas ja välise pesu võiks teha vähemalt üks kord kuus. Samuti on mõistlik puhastada ning kuivatada sõiduki salongi põrandamatte ja klaaside sisepindu. Teedele puistatud sool teeb sõidukile kahju, seega kui esmapilgul tundub, et välispesu vajalikkus annab ainult parema visuaalses väljanägemise, siis pikaajalisemalt on see kasulik hoopis tervele sõidukile. Eriti halvasti mõjub teedele puistatud sool sõidukile, mida ei hoita välistingimustes vaid soojas garaažis või hoiukohas.