Pimedam hooaeg meelitab ligi kutsumata külalisi nii koju kui ka keldritesse ja panipaikadesse, kus on omanikul veelgi keerulisem varal silm peal hoida. Enne, kui eramaja omanik või korteriühistu otsustab kaamera kasuks, tuleb läbi mõelda, mille jaoks ja kus kaamerat kasutatakse ning mida peaks salvestis tuvastama.
Gjensidige Eesti kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk ütles, et ka kodukindlustuse olemasolul peaks inimene tegema omalt pool kõik võimaliku, et vara oleks kaitstud. Silmas võiks pidada, et kortermaja koridoris ei soovitata hinnalisi asju hoida ja jalgrattaid võiks hoiustada turvalisemas keldriboksis.
"Seejuures on vähetuntud asjaolu, et kodukindlustus hoolitseb ka vara eest keldriboksis ja panipaigas. Oluline on aga jälgida hüvitismäära ehk kui suur kaitse on keldriboksis asuvale varale valitud. Tihti ei teata ka seda, et kahjukäsitluse protsessi kiiremaks ja sujuvamaks muutmiseks tasub alles hoida esemete ostutšekid," lausus ta.
Turvalisuse tagamisel aitab Mürgi sõnul ka naabrivalve, piltide tegemine keldriboksist ja võimalusel kodu ja keldriboksi lähedusse kaamera lisamine.
Videovalvelahenduste tootja Hikvisioni tootejuht Denis Dotsenko sõnul tuleks esmalt eristada, kas kaamera paigaldatakse sisetingimustesse või välitingimustesse. Esimesel juhul on tavapärane kuppel-tüüpi kaamera, mis on oma olemuselt kompaktsem kui torukaamera. "Kui käega ulatavas kõrguses olevat torukaamerat on lihtne keerata teise suunda, siis kuppelkaamera objektiiv on klaasi taga ning vaatevälja muutmine on pea võimatu," ütles ta.
Välitingimustesse mõeldud kaameraks on sagedamini torukaamera või turret-tüüpi kaamera, mis saab oma pesas liikuda ja pole ümbritsetud kupliga. Klaasiga kaetud kuppelkaamera aga välja ei sobi, kuna objektiivi ja valgustuse koosmõjul võib tekkida peegeldus, mis langetab pildi kvaliteeti.
Dotsenko tõdes, et fikseeritud objektiiviga kaamerad on oma hinnaklassilt soodsamad kui reguleeritava objektiiviga, kuid nende kasutamisel peab ka olema hea arusaam, mida ja kui kaugelt on soov jälgida, et teha õige objektiiviga kaamera valik.
"Valvekaamerast on vähe kasu, kui varguse korral on pildil vaid ebamäärane udukogu. Selleks, et tegelikult teada saada, missuguse inimesega tegu, on enamasti vaja pilti sisse suumida ja siin hakkab kaamera tehniline võimekus mängima väga suurt rolli. Näiteks ei kasutata tänapäeval praktiliselt üldse 2MP resolutsiooniga kaameraid, vaid need on asendunud 4MP või isegi 8MP kaameratega. Suurem resolutsioon annab selgema pildi ning seda on võimalik tagantjärgi detailide nägemiseks digitaalselt sisse suumida, ilma et kaotaks märkimisväärselt kvaliteeti," selgitas ta.
Alati ei pruugigi tegu olla pahatahtlikku tegevusega nagu sissemurdmine panipaika või koju, vaid juhtub ka lihtsalt õnnetusi. "Näiteks tagurdab keegi aia puruks või löövad lapsed mänguhoos akna katki. Juhul, kui keegi tegu üles ei tunnista, on võimalik kaamera abil tuvastada tegijad ning saada kompensatsiooni," nentis ta.
Valvekaamera paigaldamisel tuleb ka arvestada sellega, et paigaldatud kaamerad ei rikuks kellegi õigusi. Kui kaamera salvestab elaniku valduses olevat ala, siis on selline tegevus lubatud. Ühisalas tuleb kaamera paigaldamine kooskõlastada ülejäänud majaelanikega ning sellise salvestise avalikustamine on lubatud kooskõlastades selle kõigi osapooltega.